Neljandat hooaega alustanud “Küünlaümbriste jaht” ei ole tarbimiskampaania, vaid mõeldud laste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ja looduse puhtamaks muutmiseks. Õpetajate kõrval on selle mõtteviisi levitamisel sama oluline roll lapsevanematel ning seda nii kodus kui kaupluses.
2. detsembri ajalehe Pealinn artiklis “PAHANE EMA: Kas liigne tarbimine on loodushoid?” avaldab lapsevanem arvamust, et Eesti üks suurim keskkonnakampaania õhutab lapsi kottide kaupa uusi teeküünlaid ostma, et suuremat hulka küünlaümbriseid kokku koguda. Kampaania kõigis juhendmaterjalides – voldikutel, veebilehel, õpetajatele saadetud juhistes jne – on rõhutatud, et tegemist ei ole tarbimiskampaaniaga, vaid ainsaks eesmärgiks on vältida loodusesse sattuvate alumiiniumist küünlaümbriste hulka, mis niikuinii tavapärase tarbimismahu korral tekib. Nii õpetatakse lastele jäätmete sortimise ja taaskasutuse olulisust, kuna alumiinium ei lagune loodusesse sattudes kunagi ning seda saab materjalina uuesti kasutusse võtta.
Lapsi julgustatakse leidma kohti, kus niikuinii küünlaümbriseid rohkem või vähem tekib – lisaks kodudele näiteks kohvikud, restoranid, spaad, ilusalongid, kalmistud jne. Just sel viisil kokkuleppeid tehes on usinamatel lastel õnnestunud kokku koguda 10 000 ümbrist ja enamgi.
Õpetajad hindavad “Küünlaümbriste jahti” kõrgelt: 10-palli skaalal anti kampaania tingimustele hindeks keskmiselt 8,9 ja korraldusele 8,8. Õpetajad olid tänulikud, et kampaania on andnud neile praktilise võimaluse selgitada lastele keskkonnahoiu ja jäätmete sortimise olulisust. "See kampaania on tõestuseks selle kohta, et väikestest veepiiskadest moodustub ookean,” sõnastas üks õpetaja aktsiooni põhiolemuse tagasiside küsitluses ning tema kolleeg lisas: “See tekitab õpilastes soovi prügi sorteerida, laste teadlikkus sorteerimise tähtsusest tõuseb."
Õpetajate selgitustöö võib küll olla korralik, kuid samavõrd oluline panus laste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks peab tulema ka lapsevanematel. On kahju, et Pealinnas tsiteeritud lapsevanem sellest juhtmõttest aru ei saanud ega suutnud kaupluses lisaküünlaid soovinud lapsele selgitada, et vajaduseta tarbimine ei hoia keskkonda ega lähe kokku selle kampaania eesmärgiga.
Oleme õpetajatelt kuulnud, et lapsed on sageli keskkonnateadlikumad kui vanemad ning nõuavad kodus jäätmete liigiti kogumist. Viimase kampaania tagasisideküsitlusest selgus, et koguni 79% osalenud klassidest ei viska küünlaümbriseid tavaprügi hulka ka kampaaniavälisel perioodil (vt SIIT). Lisaks sorteerib 11% klassidest tänu kampaaniale rohkem prügi ning suunab enam asju taaskasutusse kui varasemalt. Sellest võib järeldada, et “Küünlaümbriste jaht” täidab oma eesmärki lastest keskkonnateadlike kodanike kasvatamisel.
Pealinnas avaldatakse kahtlust “nagu oleks tegu mingi metallifirma trikiga, et endale materjali saada”. Saan kinnitada, et see ei vasta tõele. Eelmisel aastal kogusid lapsed üle 3,9 miljoni teeküünlaümbrist, mis kaalub ühtekokku umbes viis tonni. Alumiiniumi tollaseid kokkuostuhindu arvestades oli saadav tulu maksimaalselt 2500 eurot, samas peasponsorina toetas Kuusakoski kampaania läbiviimist kordades suurema summaga ning korraldas lisaks küünlaümbriste vastuvõtmise ja sorteerimise 11 teeninduspunktis üle Eesti, transpordi ning eeltöötluse nende taaskasutusse suunamiseks.
Lõpetuseks tuleb nõustuda ökoloog Mart Jüssiga, et kampaania peaks kogumisnumbrite asemel õhutama hoopis teadlikku keskkonnakäitumist ja lastele õige eeskuju andmist. Omalt poolt oleme aasta-aastalt suurendanud loosiauhindade hulka, mille saamisel ei mängi kokkukogutud ümbriste hulk mingit rolli. Paraku pole aga õiget eeskuju võimalik anda ilma lapsevanemate panuseta ning nagu näitas Pealinnas ilmunud artikkel, võib vanemate keskkonnateadlikkuse osas olla tublisti arenguruumi.
Mari-Liis Kallismaa
Keskkonnakampaania “Küünlaümbriste jaht” korraldaja,
MTÜ Tuleviku Heaks
Lapsi julgustatakse leidma kohti, kus niikuinii küünlaümbriseid rohkem või vähem tekib – lisaks kodudele näiteks kohvikud, restoranid, spaad, ilusalongid, kalmistud jne. Just sel viisil kokkuleppeid tehes on usinamatel lastel õnnestunud kokku koguda 10 000 ümbrist ja enamgi.
Õpetajad hindavad “Küünlaümbriste jahti” kõrgelt: 10-palli skaalal anti kampaania tingimustele hindeks keskmiselt 8,9 ja korraldusele 8,8. Õpetajad olid tänulikud, et kampaania on andnud neile praktilise võimaluse selgitada lastele keskkonnahoiu ja jäätmete sortimise olulisust. "See kampaania on tõestuseks selle kohta, et väikestest veepiiskadest moodustub ookean,” sõnastas üks õpetaja aktsiooni põhiolemuse tagasiside küsitluses ning tema kolleeg lisas: “See tekitab õpilastes soovi prügi sorteerida, laste teadlikkus sorteerimise tähtsusest tõuseb."
Õpetajate selgitustöö võib küll olla korralik, kuid samavõrd oluline panus laste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks peab tulema ka lapsevanematel. On kahju, et Pealinnas tsiteeritud lapsevanem sellest juhtmõttest aru ei saanud ega suutnud kaupluses lisaküünlaid soovinud lapsele selgitada, et vajaduseta tarbimine ei hoia keskkonda ega lähe kokku selle kampaania eesmärgiga.
Oleme õpetajatelt kuulnud, et lapsed on sageli keskkonnateadlikumad kui vanemad ning nõuavad kodus jäätmete liigiti kogumist. Viimase kampaania tagasisideküsitlusest selgus, et koguni 79% osalenud klassidest ei viska küünlaümbriseid tavaprügi hulka ka kampaaniavälisel perioodil (vt SIIT). Lisaks sorteerib 11% klassidest tänu kampaaniale rohkem prügi ning suunab enam asju taaskasutusse kui varasemalt. Sellest võib järeldada, et “Küünlaümbriste jaht” täidab oma eesmärki lastest keskkonnateadlike kodanike kasvatamisel.
Pealinnas avaldatakse kahtlust “nagu oleks tegu mingi metallifirma trikiga, et endale materjali saada”. Saan kinnitada, et see ei vasta tõele. Eelmisel aastal kogusid lapsed üle 3,9 miljoni teeküünlaümbrist, mis kaalub ühtekokku umbes viis tonni. Alumiiniumi tollaseid kokkuostuhindu arvestades oli saadav tulu maksimaalselt 2500 eurot, samas peasponsorina toetas Kuusakoski kampaania läbiviimist kordades suurema summaga ning korraldas lisaks küünlaümbriste vastuvõtmise ja sorteerimise 11 teeninduspunktis üle Eesti, transpordi ning eeltöötluse nende taaskasutusse suunamiseks.
Lõpetuseks tuleb nõustuda ökoloog Mart Jüssiga, et kampaania peaks kogumisnumbrite asemel õhutama hoopis teadlikku keskkonnakäitumist ja lastele õige eeskuju andmist. Omalt poolt oleme aasta-aastalt suurendanud loosiauhindade hulka, mille saamisel ei mängi kokkukogutud ümbriste hulk mingit rolli. Paraku pole aga õiget eeskuju võimalik anda ilma lapsevanemate panuseta ning nagu näitas Pealinnas ilmunud artikkel, võib vanemate keskkonnateadlikkuse osas olla tublisti arenguruumi.
Mari-Liis Kallismaa
Keskkonnakampaania “Küünlaümbriste jaht” korraldaja,
MTÜ Tuleviku Heaks
RSS Feed
